Eesti
Shotokan
Karate-Do
Assotsiatsioon

Tähelepanu: avaneb uues aknas. PDFPrindiSaada link

JKA ABC

A. Miks just Japan Karate Association - JKA?

On palju põhjuseid selleks, et valida JKA karate harrastusena oma elukvaliteedi parandamiseks. Tutvudes selle materjaliga ja loetava koduleheküljega saate te põhjaliku ülevaate meie stiili sisust ja organisatsiooni olemusest. Eesti Shotokan Karate-Do Assotsiatsiooni (edaspidi (EeSKA) mis on JKA Eesti esindaja, dojod (klubid) pakuvad järgmist:

Autentne Traditsiooniline Karate
JKA ehk Jaapani Karate Assotsiatsioon on eksisteerinud rohkem kui pool sajandit. See on karate, mille Jaapnlased tõid 1960ndatel Euroopasse ja Ameerikasse. Seesama karate on hetkel kohati muundunud ja muteerunud tundmatuseni. Eestis on JKA karate olnud alates aastast 1989. Me harrastame ja edendame Traditsioonilist Shotokan Karated katkematust Funakoshi - Nakayama liinist kõrvuti traditsioonilise Budo liiniga. Nagu mainitud, tuleb teha vahet JKA-l ja tema arvukatel derivaatidel-koopiatel. JKA omab spetsiaalset Instruktorite treening- ja õppeprogrammi. JKA-d võib võrrelda ülikooliga, millel on üle 300 professori, olles sellise taseme poolest kindlasti teistest kaugel ees.
Miks õppida inglise keelt Kükametsa Ülikoolis kui saab õppida Oxfordis.

Tipptasemel Instruktorid
JKA Eesti litsenseeritud instruktorid on kõik saanud põhjaliku ettevalmistuse. Esimesena Eestis käivitas EeSKA instruktorkoolituse juba aastal 1992. Tänaseks on sellest kasvanud välja autoriteetne Akadeemia, mille kasvandikud meelsasti vahetavad kogemusi ja teadmisi, kaasatakse ka regiooni parimaid oma ala spetsialiste, näiteks inimkeha dünaamika ja biomehaanika ning meditsiini valdkonnast, kui nimetada mõnda. Meie instruktorite treeningud on turvalised - te ei saa endale ise viga teha - harjutades valede liikumispõhimõtete järgi, ka on haruldane treeningpartnerist tulenev vigastusoht. Ka ei nõuta kelleltki võimatut, tahe ja pingutus viivad aga alati sihile.
Peainstruktor ja ka klubide instruktorid osalevad regulaarselt JKA tippinstruktorite laagrites, tehes aktuaalse värskeima info organisatsioonile kättesaadavaks. Meie instruktorilitsentse, gradueerijalitsentse ja muid atestaate aktsepteeritakse vaieldamatult terves tsiviliseeritud karatemaailmas.
Peainstruktor Alar Põllu omab esimesena ja siiani ainsana meie regioonis nii JKA rahvusvahelise instruktori, kui ka gradueerija litsentsi.

Efektiivne enesekaitse
JKA Karate tagab praktilise ja põhjaliku lähenemise teie ja teie lähedaste julgeolekule. Wazat (tehnikad) harjutatakse pidevalt koos ühe või mitme vastasega, mis aitab sisendada proportsionaalset jõu kasutamist vastuseks ükskõik millisele rünnakule. Meie eesmärgiks on õpilastes ajapikku välja arendada võime, mis lubaks neil reageerida loomulikult ja otsustavalt agressiooniaktide vastu. Seal, kus agressioon ei ole füüsiline, aitab meie treening lahendada ähvardava olukorra preventiivselt rahulikul ja mittevägivaldsel teel. Pikaajaline harjutamine teeb teist silmnähtavalt ebameeldiva rünnakuobjekti.

Ühine Ülemaailmne Organisatsioon
JKA Eesti – EeSKA – on ülemaailmse ühiste huvidega inimeste organisatsiooni liige. Me pole ei hübriid ega ka korrastamata süsteem, ühe isiku ettevõte, multistiililine grupp või segatud poliitiliste huvidega organisatsioon. JKA Eesti esindab iga JKA Shotokan karated harrastavat Dojot selles riigis ning on üks ja ainus otsene Jaapani Karate Assotsiatsiooni Maailma Föderatsiooni (peakorteriga Tokyos Jaapanis) liikmesorganisatsioon.

Eestis alates 1989. aastast
Olles esimene registreeritud traditsioonilise karate organisatsioon Eestis ja ainuke, kes on suutnud tänaseni lojaalsena vastu pidada meie närvilises majanduslikus ja eetilises kliimas. JKA Eesti, EeSKA on akumuleerinud sellest ajast väljapaistvat ja õpetlikku tehnilist ning ka administratiivset kogemust. Me oleme stabiilne ja tugev grupp ning me areneme edasi ja tahame jagada oma teadmisi paljude tulevaste Eesti generatsioonidega. Meie motoks on ka muuhulgas: "Kompromisside maailmas on neid kes ütlevad ei". Me ei lähe kompromissile oma põhimõtetega.

Ülemaailmselt harrastatud
JKA liikmestaatus on kinnitus sellele, et sa oled maailma suurima ühestiililise Traditsioonilise Karate grupi liige. Harrastajaid arvatakse olevat 20 miljoni ringis. Kui sa külastad JKA Dojot Eestis või mujal maailmas, on erinevused treeningute läbiviimises marginaalsed või puuduvad üldse. Samuti leiad sa, et kuna JKA maailmaperekond jagab palju ühiseid huve, oled sa kõikjal teretulnud. Oleme võõrustanud paljusid "maailmarändureid".

Linna, maakonna, riigi ja rahvusvahelised võistlused.
„Shiai" ehk võistluskarate on osa meie treeningust. JKA võistlusreeglid on samad nii linna, maakonna, riigi kui ka rahvusvahelistel võistlustel. Liikmena oled sa suuteline võistlema oma tasandil ja sinu instruktor kindlasti pädev sind selle juures juhendama. See on ainus legaalne võimalus panna oma oskused proovile ja saada tagasisidet, et "kuidas asi siis on", see on aga suurepärane arengu kiirendaja.

Eneseareng
JKA Karate pakub harjutajale võimaluse saavutada peatumatut ja positiivset isiklikku enesearengut. Ajapikku ja õige treeningu puhul paranevad nii füüsilised ja ka vaimsed võimed. Näiteks füüsiline tugevus, koordinatsioon, painduvus, kiirus, reflekside adekvaatsus ja keskendumisvõime. Mis kõige tähtsam, õpilased arendavad endas viisakust, austust ja enesekindlust, mis on ihaldusväärsed omadused nii Dojos kui ka väljaspool seda. See karate on keha ja vaimu kultuur.

Parim kogu keha treening
JKA Karate on suurepärane vahend kogu keha treenimiseks. Meie treening on jõuline ja elustav, keskendudes kiirusele, jõule, koordinatsioonile ja painduvusele. Vastupidavuse treening on meie edasijõudnute rühma treeninguteema ja oma treeningutes saavutame me tavaliselt maksimaalse koormuse ja keha koostöö. Karate haarab 95% inimkeha lihaskonnast, olles selle näitajaga nn "fitnessi" poolest efektiivsuse absoluutses tipus. Treening ei ole rutiinne.

Positiivsed moraaliväärtused
JKA Karate on idamaise kultuuri-filosoofiataustaga võitluskunst, mida täna harrastavad inimesed üle kogu maailma. See tuleneb iidsetest võitlustraditsioonidest ja on seetõttu potentsiaalselt ohtlik. Dojos harjutades suhtume me oma treeningpartneritesse suurima respektiga. Meie harjutajad käituvad samuti ka väljaspool Dojot.
Karate treening algab ja lõppeb lugupidamisega nagu ka meie omavahelised suhted. Need väärtused sisalduvad JKA Dojo Kun'is.


B. Budo ja JKA Karate

Budo selle klassikalises tähenduses on kontseptsioon teisest ajast ja kohast. Bu - Do, võitluskunstide tee või rada on mõiste, mis ümbritseb treeningut, mida saab sobitada paljude võitlussüsteemidega. Selle suurem vend, Bushido, on konkreetselt sõduri eluviis ehk kunst, mis tuleneb Jaapani feodaalsest hierarhilisest pärandist, sisaldades ka relvade käsitlemist. Selle suuraeg Jaapanis oli 15. ja 16. sajand.
JKA Karates on olemas kõik traditsioonilise Budo tunnusjooned. Dojos suhtume me treeningusse väga tõsiselt ja rangelt, kohati peaaegu militaristlikult. Me peame ustavalt kinni Jaapani Budo kultuuri traditsioonidest ja tõekspidamistest nagu ka sümbolismist. Me kirjeldame oma treeningut, kasutades Budo keelt ja me harjutame Budo põhiprintsiipe, millistega tutvud juba treeningul. Need on nii füüsilised kui ka tajumuslikud. Nagu näiteks zanshin - tähelepanu, maai - distants, ajastamine, kamae, dachi - asend. Iidsed tuumikpõhimõtted - nagu näiteks Ikken Hissatsu, mis tähendab tappa ühe löögiga. Kuid eelkõige - käed ja jalad on meie jaoks relvad, ja see eripära ülendab meie tegevuse tavapärasest sportlikust treeningust võitluskunstiks.
Seega saab Karate-Do kandideerida sõdalaste pärandiks. Siiski, praktilistel eesmärkidel, on harjutamine kohandatud ohutuks sarnaselt Kendole, kus aga võitleja hing on jõuliselt esindatud treenides teiste harrastajatega, mille käigus näitab Kendoka üles selget kavatsust vastane „tappa". Euroopa vehklemine on teine näide võitluskunstist, mille algne eesmärk oli tappa. Treeningu läbiviimisel on kasutusele võetud teatud meetmed, et muuta see võimalikult ohutuks. Selline kontroll võimaldab eristada võitja, kasutades kaasaegseid Olümpiaspordi reegleid.
Karates on löögid suunatud sihtmärgi suunas sama surmava kavatsusega, kuid need peatatakse vahetult enne sihtmärgini jõudmist. Seda tuntakse Sun Dome nime all ja selle õige rakendamine võimaldab Karatekadel kasutada kogu oma tehnikate arsenali võimalikult ohutus keskkonnas. See on võimaldanud Karatel muutuda võistluslikuks vaatemänguks - Shiaiks, mis on ligilähedane spordiüritusele. Samas kui JKA Karate võistlev aspekt on sarnane tavapärasele lihtsale Dojo treeningule, võtab mittevõistlev ehk Budo aspekt enda alla enamuse treeningu ajast. Praktiliselt tähendab see seda, et enamus JKA treeningust, on see siis kasulik võistlemiseks või mitte, viiakse läbi arvestamata Shiaid.
Karatevõistlus on väljakutse. Shiais näevad pealtvaatajad parimaid esinemisi ja kunstis peidusolevaid oskusi, mis viivad võidule. Võistlus näitab treenitud inimese võimet saavutada kontrolli oponendi üle, „võitluse" tähenduses Kumites või kujuteldava(te) vastas(t)e vastu Katas. Kõrge tasemega JKA võistlustel, võib informeeritud pealtvaataja näha „esinemise" aluseks olevat Budo aspekti ka läbi karmide reeglite. Jälgija teab, et see ei ole pallimängu, kergejõustiku või poksiga sarnane sport. Seda ümbritsev tseremoonia ja õhkkond näitavad, et see tuleneb surmava võitluse tagamailt, mis on ümber kujundatud kunstiks, milles sisaldub suur hulk tseremooniat ja lugupidamine oma vastase vastu.
Mõningates äärmuslikult fundamentaalsetes ringkondades ei peeta Karated ikka veel Võitluskunstiks - Budoks. Näiteks pesapallgi on Jaapani mandril olnud kauem - kõlab üks demagoogilisevõitu "argument". Karate, uustulnuk Jaapani iidsete võitluskunstide tallis, ei olnud kunagi Samuraide kasutuses, samuti pole seda süstemaatiliselt kasutatud relvastatud konfliktide lahendamisel erinevalt vanadest võitluskunstidest nagu näiteks Iaido. Karate on rohkem kaitsesüsteem relvade vastu, mis on arenenud modernseks käsitsivõitluse süsteemiks, mida harjutatakse relvitus keskkonnas. Siiski kannab traditsiooniline JKA karate endas vaieldamatult endisaegse Bushido ja praegusaegse Budo jooni. Miski siin ilmas ei jää samaks, kõik peab muutuma, et areneda ja endaks jääda.


C. Võistlemine ja selle koht JKA's

Tihti öeldakse, et võistlus (Shiai) on Karate väga väike osa või et see ei oma tähtsust treeningu üldises kontekstis. Mingil määral omab see tõesti tähtsusetut positsiooni, vaadates suures plaanis Budo treeningut. Ilmselgelt on tõsi, et treening ainult shiai'le mõeldes ja seeläbi eirates kõike muud, ei ole korrektne lähenemine. Vaatamata sellele on tõsiasi see, et Shiai treening on oluline ja väga tähtis osa JKA treeningust. Siiski peame tunnistama, et see on hea enese proovilepanek ja aus võimalus teada saada oma tase, olles sedasi väga heaks arengu katalüsaatoriks.
Jaapani Karate Assotsiatsiooni asutamine rohkem kui pool sajandit tagasi langeb ligilähedaselt kokku ajaga, kui JKA andis välja võistlusreeglite kogumiku selleks, et testida erinevate tehnikate (waza) efektiivsust simuleeritud võitluses Kumites ja individuaalseid oskusi Katas. Teiste sõnadega, shiai on olnud kasutusel sama kaua, kui JKA on tegutsenud. Tõesti, esimesed JKA Jaapani Meistrivõistlused toimusid 1958.a. Sellest ajast peale on reegleid vaid natuke modifitseeritud, tõestades nii nende pikaajalist vastupidavust.
Igat liiki võistlusreeglite edukuse näitaja on nende abil saavutatud tulemused pikal ajaperioodil. Avaliku spordi, nagu jalgpall või kergejõustik, oludes on võitja selgitamine väga kerge ja keegi ei kahtle tulemustes. Näiteks, vaid väheste eranditega, on FIFA Maailmakarika Jalgpallivõistluse võitja parim osalev meeskond, või Olümpia 100 meetri jooksu võitja kiireim jooksja. JKA võistlustel on võitjate hulgas sarnane põhimõte. Välistatud on, et võitjaks osutub kogenematu võistleja või keegi, kelle kiirus, ajastus ja tehnika puhtus ei ole võistluste parim.
Pole kahtluski, et otsustamisel on vahel ka eksitud, kuna subjektiivsust ei saa välistada. Väga raske on hinnata sajaprotsendiliselt, kes tegi soorituse esimesena või kas konkreetne tehnika oli piisavalt efektiivne, et punkti saada. Seda kõike kõrvale jättes võib öelda, et JKA reeglid on taganud piisavalt ausa tulemuse ja head otsused järjepidevalt pika aja vältel.
Reeglid oma olemuselt, ei saa olla perfektsed, ega saa nad ka tagada iga kord häid tulemusi. Selleks, et efektiivselt testida võitlusoskusi, pidid JKA võistlusreeglid olema sellised, et muuta tegelik võitlus kahe oponendi vahel kontrollitud vabavõitluseks, mille tulemus määrab, kes oleks võitja tegelikus võitlussituatsioonis. Loomulikult määravad reeglid võitlusala (tatami suurus), aja (matši kestvus) ja kõige tähtsam, subjektiivsuse (kohtuniku ja tema assistentide otsus) ja seega loovad ikkagi kunstliku keskkonna võistlejatele. Viimane mõte on esmatähtis selleks, et mõista, kui edukas JKA shiai on selleks, et testida kelle waza on kõige efektiivsem ükskõik millises matšis. Mis puudutab Katat, siis jättes kõrvale mõningad praktilised reeglid, (nt Kata peab olema sooritatud kindla võistlusala piires) saab vaid kohtuniku kogemus olla see, mis aitab kindlaks määrata matši resultaadi.
JKA võistlus sõltub tugevalt kohtuniku võimest kindlalt määrata võitja etteantud reeglite alusel. See on suur vastutus ja seda võetakse tõsiselt nii üksikute kohtunike kui ka kogu grupi poolt. Kohtunike pingutuste toetamiseks kindlustas JKA, et tatamikohtuniku abistamine ja assisteerimine oleks algusest peale reeglitega ära määratud. Selle peapõhjus peitub selles, et ühe inimese nägemisväli on piiratud ja seetõttu ei pruugi ta ära tabada tegevust, mis on märgatavad tatami nurgakohtunikule või võistlejaile endile, nagu näiteks löögid või blokid väljaspool nägemisvälja. Nelja erineva vaateväljaga nurgakohtuniku assisteerimine vähendab hindamisvigu. Need neli (vahel ka rohkem) silmapaari võtavad aktiivselt osa hindamisprotsessist, näidates peakohtunikule seda, mida nad näevad, kindlate märguannetega lippude abil. Peale seda kuulutab tatamikohtunik välja lõppotsuse. Lõppotsus lähtub konsensusest ja kõik vaidlused lahendatakse üheskoos.
Kokkuvõtlikult on JKA Karate matšis hindaja oskused, teadmised ja kogemus need faktorid, mis on olulised õiglase ja täpse otsuse langetamisel.
See toob meid selleni, et JKA Kumite shiai „võitluslähedane" situatsioon on niivõrd lähedane Budo Ikken Hissatsu (tappa ühe löögiga) põhimõttele ja niivõrd eraldatud spordist kuivõrd see on võimalik, et igasugune treening, mis viiakse läbi ettevalmistusena selleks, on kehtiv sobilik Budo Karate treening. See treening on sama oluline JKA Karate osa kui Kumite või Kihon treening.
Sama kehtib ka Kata kohta. Kata harjutamine Budo ja JKA võistluse oludes ei pea olema üksteisest eraldatud. Tehniline täiuslikkus saavutatakse JKA Dojos otsese suhtlemise tagajärjel instruktori ja karateka vahel. Võistlustel on sellised reeglid selleks, et lubada samal põhjalikkusel rakenduda võistlevas õhkkonnas. Ainus erinevus on selles, et jälgija annab vaid hinnangu ja edaspidi ei suhtle Karatekaga.
„Võistluskarate" treening, mis on suunatud just võistluse võitmisele, on põhjendatud, sellel on kindel koht ja sellega on kõik hästi senikaua, kuni ei teki Budo põhimõtete kadu. Nagu me JKA Dojo treeningutel näinud oleme, ei ole mingit eriliselt suurt vahetasandit Budo ja Võistlemise vahel, treeningus peegelduvad mõlemad, andes harjutajale kasutoova ja mitmekülgse kogemuse.

D. JKA Dojo Kun

Dojo Kun on meie võitluskunsti eetiliste ja moraalsete väärtuste lühike kokkuvõte. Me usume ja hindame: täiusepüüdlus, ausus, ustavus, visadus, viisakus, rahumeelsus, pingutus, austus, järjepidevus, mõõdukus, kindlameelsus, pealehakkamine.
Palju on räägitud ja palju on kirjutatud tõelisest Karatest ja selle ideaalidest. JKA's on see väga lihtne. JKA Dojo Kun on lühendatud versioon Karate-Do põhitõdedest. Need on kokku võetud viies lauses - sõnas, mis kõik algavad järjekorranumbriga "üks".
Need viis käitumisreeglit on rakendatavad kõigele, mis on nii Dojos kui ka väljaspool seda, see on kui põhiline teejuht meie käitumisele ja teistega suhtlemisele. JKA Eesti asetab Dojo Kunile suurt rõhku. Meie rõhutame kõigis oma harjutajates nende viie põhimõtte praktilisi aspekte. Näiteks, mida võiks „Püüdle iseloomu täiuslikkuse poole" tähendada lapsele või mida tähendab Karatekale sõna „püüdlus" 21. sajandil? Need punktid peab muutma tähtsateks ja selleks lähtume me oma õpetajate kogemustest. Me võtame aega selleks, et arutada nende punktide tähtsust kõigi uute liikmetega, seeläbi saavad erinevas vanuses ja erineva kultuurilise tagapõhjaga inimesed hinnata Dojo Kun'i tähendust.
Massikommunikatsiooni ja kasvava tarbimise ajastul, arvame me, et paljude asjade saavutamine on lihtne. Võitluskunstid on ilusasti pakitud, märgistatud ja kaubaartikliks muudetud, olles punktis, kus paljud võitlusoskused on vabalt kättesaadavad absoluutselt igaühele. See on suurepärane, kuid teeb pahaaimamatud teadmistehimulised harjutajaid ja üldise publiku kättesaadavaks ka mittekvalifitseeritud, kuid heade marketingioskusega isikutele, kes esinedes ekspertidena võivad edastada mõningaid füüsilisi oskusi, kuid keda vähe huvitavad õpilase moraalsed ja eetilised käitumistavad. See võib viia nende oskuste kasutamiseni valedel eesmärkidel.
Võitluskunstide kvalifikatsioon on määrav vaid selle väljastanud grupi piires, väljaspool seda on see tähtsusetu. See tuleneb sellest, et puudub ühtne katuseorganisatsioon või riiklik konventsioon selleks, et välja jagada või ratifitseerida instruktorite või õpetajate aste või kvalifikatsioon. Tegelikkuses puudub kokkulepitud lähtepunkt, milline see kvalifikatsioon peaks algselt olema. Seega kohtame ka õpetajaid vägagi erineva taseme ja tiitlitega, mis tihtipeale ei ole kooskõlas tegelikkusega.
Üks JKA motosid on - In the world of compromises - some do'nt.
Seega lasub selliste kvalifikatsioonide väljastamise kohustus kvalifitseeritud ekspertidel - neil, kes õpetavad võitluskunste, võttes arvesse õpilaste ohutuse ka väljaspool Dojot. Võrdselt tähtis on etiketi rakendamine nii Dojos kui ka muudel karatega seonduvatel üritustel. Dojo Kun on esmane alguspunkt.
Treening relvadeta võitluses on tõsine asi. JKA õpilasena oodatakse sinult ohutut, viisakat ja austavat käitumist. Karate treening algab ja lõpeb austusega. Treenimisel on olemas viis käitumisreeglit, mida tuntakse JKA Dojo Kun'i nime all, see on koodeks, mida JKA Karatekad järgivad treeningul ja igapäevaelus. Dojo Kun'i loetakse Jaapanis ette ja korratakse ühehäälselt ja valjusti iga treeningu lõpus.

DOJO KUN
Üks. Püüdle iseloomu täiuslikkuse poole.
Üks. Järgi tõe teid, ole ustav.
Üks. Taotle maksimaalset pingutust.
Üks. Austa etiketi põhimõtteid.
Üks. Hoidu väljakutsuvast käitumisest

·