Sensei Alar Põllu

Sündinud 29. Aprillil 1964 aastal Hiiumaa lõunarannikul Käina alevis.

Karatealane kvalifikatsioon

  • Japan Karate Association rahvusvaheline B-litsentsi õpetaja
  • Japan Karate Association rahvusvaheline C-litsentsi gradueerija
  • Japan Karate Association rahvusvaheline C-litsentsi kohtunik
  • Arvukad kursused inimkeha liikumise põhimõtetest
  • JKA Eesti SKA peaõpetaja, 5. Dan JKA

MOTO: Dojo on suurepärane koht iseendaga kohtumiseks, sest kõik, mida sa siin teed, ütleb sulle midagi sinust endast. Isegi kui teised ei märka, isegi kui see on vaid mõte sinu pea sügavuses, sina märkad seda kindlasti. Kui sa harjutad ausa ja avatud südamega ja sul on hea õpetaja, kes sulle teed näitab, saad sa ise teha endale elu – millega rahul olla.

Graduatsioon

  • Shodan | 26 Juuli 1991 | Gent, Beglia | Miyaki Satoshi
  • Nidan | 25 Märts 1993 | Moskva, Venemaa | Ochi Hideo
  • Sandan | 08. Detsember 1996 | Neynkirchen-Saar, Saksamaa | Ochi Hideo
  • Yondan | 03. August 2002 | Troisdorf, Saksamaa | Iida Norihiko, Ochi Hideo
  • Goran | 08. Juuni 2008 | Pariis, Saksamss | JKA Shihankai

Karatetreeningute algus ja organisatsioonid

  • 1980 – Alustas sõbraga iseseisvaid karatetreeninguid Tallinnas
  • 1982 – Liitub treeninggrupiga “Tublidus”. Harjutatakse ametlikult “enesekaitset” ja üldkehalist ettevalmistust, sest karate õpetamine on toonases Nõukogude Liidus enamjagu ajast lihtsalt keelatud. Tublidus oli toonase Eesti tipptegija Lembit Kolgi grupp ja sinna ei olnud lihtne saada. Kohati ka võimatu. Sealt läks parimate tee Kolgi koondise gruppi.
  • 1983 – Liitub Kolgi nn koondise grupiga. Karateklubi „Lembitu“. Järgneb edukas võistluskarjäär nii katas kui ka kumites. Eesti sisesed ja ka rahvusvahelised võistlused.
  • 1987 – Esimesed kontaktid Japan Karate Associationiga (JKA)
  • 1989 – Esimesed ametlikud kontaktid JKA-ga. Osalemine Ungaris Satoshi Miyazaki laagris
  • 1990 – Loob koos mõttekaaslastega Eesti Shotokan Karate-Do Assotsiatsiooni, ühe esimese iseseisvatest spordiühingutest Eestis nagu neid toona nimetati.
  • 1991 – Loob koos mõttekaaslastega Eesti Shotokan Karate-Do Assotsiatsiooni, ühe esimese iseseisvatest spordiühingutest Eestis nagu neid toona nimetati.
  • 2008 – JKA Eesti saab õiguse kasutada JKA Logo. Sensei Põllu saab õiguse kanda JKA logoga gid. Oleme olnud ühe ja sama prestiižse organisatsiooni liikmed ja sama asja harrastajad alates 1983 aastast, mis annab meile teiste ees suure eelise. JKA karate on 100% Jaapani karate.

Haridus

  • 1979 – Käina 8-Klassiline Kool
  • 1983 – Tallinna Polütehnikum, tööstusseadmete automatiseerimine ja elektriajamid, 6 kat. elektrik
  • 1990 – Tallinna Tehnikaülikool, elektriajamid ja robottehnika, elektriinsener, magistrikraad
  • 2000 – Kuna Alar on töötanud ainult tugevates rahvusvahelistes ettevõtetes, on ta läbinud ka arvukalt korporatiivseid tippjuhtimise alaseid koolitusi ja treeninguid.
  • 2003 – Tallinna Tehnikaülikool, rahvusvaheline ärikorraldus, ärijuht, MBA magistrikraad

Muu oluline

Aastakümneid ihukaitsja ja eriüksuslane. Aastatel 1993 – 2003 on Alar Põllu tegev toona väga ohtlikul ja prestiižsel turvaalal. Alar on saanud ihukaitsja/eriüksuslase tippväljaõppe. On osalenud arvukate väliskülaliste visiitide julgestamisel/korraldamisel, nimetaksime siin Rooma Paavsti Johannes Paulus II, Hillary Rodham Clinton, Hiina Rahvavabariigi Esimees Jiang Zemin. Ka showmaailma tipud on saanud temalt Eestis turvatunnet, neid nimetada aga ei saa, sest nendega seob teda vaikimisvanne.

Samast perioodist on Alaril ka reaalse võitluse ja selle õpetamise kogemus, mida teistel täna karatesektoris tegutsejatel ei ole. On töötanud alarmgruppide ja erinevate jõustruktuuride eriüksuste eriettevalmistuse instruktorina. Tema teemadeks on olnud relvadeta võitlus, võitlus erivahenditega, tulirelvade reaalne kasutamine ohusituatsioonides, turvataktika, esmaabi jms. See aeg oli Eestis väga õpetlik ja viljakas, tänaseks on olukord rahunenud. Koolitada tuli toona oma ala parimaid. Toona oli turvaala väga populaarne ja inimeste konkurss sellele tööle oli suur, mis andis võimaluse valida ka parimaid. Nendega töö oli väga rahuldustpakkuv väljakutse.

Huumorimeel on peale aususe ja otsekohesuse veel üks oluline iseloomujoon – tõsist tegevust ei tohi ka liiga tõsiselt võtta, säilima peab ka lõbu ja mõnu. Raskemeelsus ei aita edasi. Töö, nagu Alar ütleb, on tellija materjalist. Tema küll õpetab aga õppima/pingutama peab ikka igaüks ise.

Teiste võitluskunstidega tegelenud: Hästi paljudega. Eriti harrastamise alguseajal üliõpilasena. Karate eri stiilid. Pluss jujutsu, aikido, kobudo. Eestis tehtavate võitluskunstide ja kontaktspordialade ekspert.

Miks karate: See pakub just seda mida vajan. On paljunõudev ja -pakkuv. Mitmekülgne. Annab ka emotsionaalset ja vaimset arengut. Ka rakenduslikult efektiivseim – ma ei usu reaalses konfliktis keerukatesse lukkudesse ja heidetesse. Karate on keha ja vaimu kultuur. Tekitab minus hästi hea tunde. Õnne ja stabiilsuse allikas. Aitab üle elada rasked perioodid elus. Tagab ka hea enesetunde ja tervise läbi iidse raviva kehakultuuri.

Miks TTÜ SKK: See “lihtsalt läks nii”. Lõpetasin TTÜ 1990 aastal ja omades sidemeid TTÜ-s sai loodud TTÜ toetusel Eesti esimene üliõpilaste karateklubi. Hetkel palju ka muud toredat rahvast.

Vööaste eesmärk aastal 2020:

Hetkel on vööaste juba piisavalt kõrge, et sellest enam mitte väga juttu teha. Adekvaatne. Euroopas on sama tasemega mehi täna 17. Aga kui eesmärk panna, siis Rokudan JKA. Sellest edasiminek eeldaks juba Eestist ärakolimist. Juba 6.Dan tegelikult eeldaks, aga ehk saame hakkama.

Eesmärk karates: Pidev täiustumine, protsesside mõistmine läbi karate. Karates on nii palju põnevat peidus, mille leiad vaid läbi pideva mõtestatud treenimise. Treenimine ei tee perfektseks, õige treenimine teeb. Parem otsida 3 aastat head õpetajat kui raisata 3 aastat viletsa õpetaja juures. Nii põnev on sünteesida erinevaid kogemusi ja arusaamu õpilasi arendavaks treeninguks.

Tulemus läbi karate: Hea tervis. Terve, tugev ja nõtke tugiliikumisaparatuur. Kogemused erinevate ja alati huvitavate inimestega. Kohati ka arusaamatused ja nende lahendamine positiivsel moel. Toredad kaasvõitlejad, kaasteelised. Reputatsioon. Selle hoidmine. Enesekindlus, terve vaim. Oskus naerda nõmeduse üle, vihastamise asemel.

Võistlustulemus: Ametiühingutöötajate MM 5. koht meeste individuaalses Katas ja 3 koht meeskondlikus kumites Eesti meeskonna koosseisus aastal 1993.

Mõte elus:

  • Tee ränka tööd ja tunne sellest rõõmu (Work hard and have fun).
  • Sa ei saa vältida tuult – pinguta purjed, vaata raskustele otsa ja jätka teekonda (You can not avoid wind – trim Your sails, face the music and keep going).

Ja nii oledki ühel ilusal päeval saavutanud oma eesmärgi, et siis osata liikuda uute poole. Teised katkestavad, sina mitte.

Moto:  Ära alusta midagi, mida sa ei suuda lõpetada või mis sind ei arenda. Kui oled alustanud, ära kunagi jäta katki. Kui oled teel, siis vaata ringi ja mõtle kuhu ja miks oled minemas. Naudi protsessi ja ole loov. Ära rahmelda.

Tsitaat: “Karate Do on kõikehaarav eluviis, mis on kaugel sellest, et olla vaid julm võitlusmeetod. Ta õpetab aupaklikkust – milles on usku ja julgust enesesse, ta õpetab enesekaitset, aga ka aukartust elu ees ning vaoshoitust. Ta annab oma panuse selleks, et inimese meelerahu ei rikuks ei hirm ega eneseuhkus. Laskmata end häirida endast ja teistest, omades tugevat keha ja vaimu, saab inimene tõeliselt täita oma kohustusi enda ja ühiskonna ees.”    /M. Hisataka; Shorinjiryu Kenkokan, 9. Dan/

Konfliktsituatsioon kuhu inimene elus sattunud ja kas nüüd teeks midagi teisiti ja kui siis mida: Iga päev tuleb ette konflikte, alati on hea neid lahendada järeleandmatu viisakusega ja püüdes end rahulikult panna “vastase” olukorda. Mõistmine. Mõnikord tuleb asjale settimiseks anda aega, teinekord tuleb olla kiire ja pisut “agressiivnegi”. Intuitsioon aitab, silmadega ei näe selliseid asju. Oluline on silmale nähtamatu ja kõrvale kuulmatu. Eks ole ka eksitud, aga alati on sellest aru saadud ja ka vabandatud vajadusel. Sa vabandad, matad mure maha ja jätkad oma teed sirge seljaga.

Õpilased temast:

„Trennist lahkudes ei tunne sa end rumalamana, kui sinna tulles. See on õpetaja kes õpetab, mitte ei tee trenni. Alar San paneb ka karud tantsima ja seda positiivse motiveerimisega. Kui vaja, on karm, aga alati õiglane“. Lähed trenni – oled alati pärast rahul. Mees kui kalju. Tema teadmised Jaapani ajaloost ja seostamise-üldistamise oskus on kohati hämmastavad.

Alusta algusest, mine lõpuni, peatu.