- Milliseid eeldusi on vaja karatega tegelemiseks (vanus, sugu, tugevus, …)?
Erinõudeid peale isikliku tahte ei ole. Igaüks saab alustada erinevalt ettevalmistusplatvormilt. Ajapikku see ühtlustub.
- Kui kallis on karate / miks nii kallis?
Alaga alustamisel tuleb arvestada järgmiste väljaminekutega: Kuutasu 400 – 600 kr, Klubi liikmeks astumise tasu. Paari kuu pärast Karategi 500 (kasutusaeg 1 aasta) – 4500 (kasutusaeg 10 aastat) kr. Veel paari kuu pärast esimene vööeksam ca’ 200 kr ja Karateka pass 120 – 200 kr.
Kallis on siis, kui on kahe käega kaelaümbert kinni.
Seega rahaliselt ei ole see kallis ala, mina leian, et odavamaid palju ei olegi? Jalanõusid ja muud spetsriietust me ei vaja, trenni saab ka teha praktiliselt kõikjal.
- Miks peab treeningutel kimonod kandma (miks mitte dresse) ning millal on see vaja endale hankida?
See on lihtsalt nii. Igal alal on oma tavad. Gi on parim riietus karate tegemiseks – spetsiaane lõige võimaldab vabaduse ja materjal koos tegumoega optimaalse mikrokliima kehale.
- Nägin ühes filmis, et kung fu mees tegi karatekale ära nii et tolmas. Kas kung fu on parem kui karate?
Mina nägin ühes filmis, kuidas üks indiaanlane karjakaupa “kahvanägusid” maha nottis. Kauaharjutanud kungfumehele on kungfu kindlasti parem. Kõik on suhteline. Kas vasaraheide on parem kui odavise? Tegelikult selleks, et teada saada “kui kõva mees keegi on”, on ainult üks võimalus..
- Kui kaua on võimalik selle alaga tegeleda (millise vanuseni)?
Nii kaua, kui oled võimeline end liigutama.
- Kas te trennis kaklete ka?
Ei. Mõnikord peale trenni pannakse küll poksikindad peale ja “antakse” see on aga rohkem eritreening. Kaklemine eeldab pimedat viha, seda meil trennis kindlasti ei ole.
- Miks te üksteisele pihta ei löö (mööda lööte) – sedasi pole ju asjast mingit kasu?
Pole kasu? Kas kasu on ainult siis kui paarilisel nina katki on? Kummaline arusaam. Meie arvame, et see on kontrolli küsimus. Pihtalöök võib tekitada väga raskeid vigastusi. Pihta lüües ei saaks just palju trenni teha. Kes suudab löögi enne sihtmärki täpselt peatada – omab ülihead kontrolli ja suudab vajadusel ka “pihta lüüa”. Pihta lööme me erinevatesse abivahenditesse – löögikotid, lapad, makiwara.
- Mis siis saab, kui ma ei jõua põlvedel istuda?
Siis istud rätsepistes tagumikul.
- Milleks on vaja katat – mis asi see üldse on?
Kata on stiili võitluskood, mis sisaldab kogu stiili omaseid jooni ja elemente. Ilma katata ei ole karated.
- Miks teie asendid peavad nii madalad ja rasked olema? Ei pääse kiiresti liikuma!?
Asendid ei ole “nii” madalad. Asendid on optimaalsed nõutava liikumise, kiiruse, suuna ja tegevuse suhtes. Kes väidab, et asend takistab – on ABC lihtsalt vahele jätnud ja “kirjameest” temast ei saa.
- Kas karates relvi ka kasutatakse?
Üldjuhul ei. Kõrgemal tasemel aga jah.
- Tänaval ei saa sooja teha!?
Ei saa jah, milles on küsimuse sisu? Samas eeldab tänavalolek liikumist ja kindlasti on inimene tänaval “soojem” kui kodus diivanil.
- Tänaval ei jõua ju jalaga “efektseid lööke näkku” teha? Mis nüüd saab?
Vajadusel lüüakse madalamale. Efektiga ei ole tänaval midagi teha. See on rohkem “plikade ees eputamiseks”. Hea painduja, kellel on suurepärane tehnika, lööb ka “külmalt” üle pea.
- Mis vahet on erinevatel stiilidel – palju neid karates on?
Liikumisprintsiipide erinevus. Inimeste kehade erinevus. Kui kaks stiili teevad sisuliselt sama asja ja neil on eri nimed – siis poliitika ja “konnatiigikuninga” mentaliteet, suur ja tühi ego.
- Milleks te kogu aeg kummardate ning “OSS” ütlete?
See on kommunikeerumisviis. Juttu me trennis palju ei räägi.
- Mis on vaimne areng (lausest: vaimu ja keha tasakaalukas arenemine)?
Arusaam maailma asjadest ja nendevahelistest seostest.
- Kui kiirest jaapanikeelsed nimetused selgeks peavad saama?
Paari nädala jooksul peale uue termini kasutuselevõttu on piisav.
- Millega karates lüüakse (rünnatakse) – kas ka põlvede ja küünarnukkidega?
Vastavalt vajadusele saab praktiliselt kogu keha kasutada relvana.
- Kas harjutatakse ka heiteid, lukke, kukkumisi, kägistusi, maasvõitlust?
Ikka, kuigi vähem. Karateka ei eelda, et ta peaks maadlema või kukkuma. Ma isiklikult ei usu lukkude efektiivsusesse. Karateka võitleb reeglina püsti – vastane on see kes kukub.
- Miks te karjute (KIAI)?
See on kime – keha ja vaimu kontsentratsioon löögihetkel. Sellel on ka hirmutav kõrvaleffekt. Vana meistri kiai on sageli aga kui ohe. Tehnika samas tapab.
- Kui palju tehakse treeningutel jõuharjutusi?
Esimesel aastal rohkem. Edaspidi on see igaühe enda individuaalse ettevalmistuse küsimus. Väga suured raskused – mis eeldavad jõu arendamist – ei ole aga sobilikud, kuna võtavad karatele vajaliku kiiruse maha. Enamik üldfüüsilise harjutustest teeme oma kehaga, oma raskusega.
- Milleks kõik need vööd?
Et valgeid inimesi motiveerida sel raskel teel.
- Kaua peab trenni tegema, et jõuda musta vööni?
Pane stopper käima J Tegelikult varieerub see aeg 3 aastast 30 aastani. “Harju keskmine” on 10 aastat. Samas saad vöö osta ka internetist ja kohe. Kui jutt käib oskustest, siis neid ei saa osta.
- Mis siis saab, kui must vöö on käes? Kas siis ongi kõik?
Musta vöö omanikud ütlevad, et siis alles algab tõeline karate. Oled saanud sisse esimesse klassi. Must vöö ei ole privileeg, vaid kohustus. Kahjuks on ka organisatsioone, mille liikmed musta vöö saamisel selle suure toa seinale vastassoo ees eputamiseks riputavad ja harjutamise lõpetavad.
- Kas Jaapani karate on parem kui see, mis Eestis tehakse?
Ei ole. Usun, et ka Jaapanis tantsitav Kaera-Jaan ei ole halvem. Lihtsalt pisut teistsugune. Meie EeSKA’s teeme “täpselt samasugust” JKA Shotokan karated, kui Jaapanis.
- Kas karate on sport?
Defineerime enne spordi? Tegemist on kindlasti pingelise füüsilise ja vaimse tegevusega. Traditsionalistide jaoks on see võitluskunst – keha ja vaimu kultuur. Karated tehakse ka puhtalt võistlusspordina, paraku on selle populaarsus Eestis ja maailmas langenud.
- Tippsportlastel on tihti traumasid – see on ala lahutamatu kaasmõju. Milliseid traumasid karatekadel on? Kui tihti?
Karate on oma traumarohkuselt vastava pingerivi lõpus. Juhib seda vist jalgpall. Raske uskuda, aga tagapool on sellised alad nagu kabe. Võimalikud traumad on siiski valest treenimisest ja kontrolli puudumisest järgmised: liigesevigastused ja kulumine (põlved, puusad, selg) + lööktraumad. Õnneks on karatelöök piisavalt tugev, et lõpetab võitluse, mitte ei pea nokdauni seisundis edasi “rapsima”.
- Kui ma teen 15 – 20 aastat tõsiselt trenni, kas ma siis vanaduspõlves olen selle tõttu haige selja, lömmis nina, häguse mõistuse ja valutavate liigestega?
Ei ole. Selle tõttu küll mitte.
- Mida treeninglaagris tehakse?
Trenni, vaadatakse videot, on loeng(ud), vabaaega sisustame ka vastavalt soovidele, tutvutakse kohalike vaatamisväärsustega, suheldakse, süüakse, … Laager on asendamatu, seal proovitakse ikka midagi uut, trenn on trenn ja laager on teinekord 3 kuu trenni eest – uued mõtted ja motivatsioon.
- Kui tihti laagrid on?
Oleneb klubist. Meil on Assotsiatsiooni laagrid 3 korda aastas ja klubilaagrid 2 korda aastas. Edasijõudnumatel on võimalusi rohkem.
- Kas te lööte “sisse” ka?
Ei löö. Kui siis kogemata – ja see on halva taseme tunnus.
- Kas te kindaid ka kasutate (või kaitsmeid)?
Ei, need ainult segavad. Kui siis võistlustel hambakaitsmeid.
- Kas karate õpetab kaklema?
Ei ja JAH. Oleneb kaklemise definitsioonist. Enda eest seisma õpetab kindlasti. Võitlema.
- Millal võib inimene öelda, et ta oskab karated?
Kohe, kui ta on esimese trenni lõpetanud. Midagi ta juba ju oskab.
- Mis vahet on karateorganisatsioonidel – JKA ja ITKF?
Ookean on vahet. Sisu on sama. ITKF asub Ameerikas ja seda juhib JKA looja Nakayama Sensei treeningukaaslane Nishiyama Sensei. Teevad koostööd. Mis on vahet Lambhorginil ja Ferraril?
- Millal antakse karatekale 10. DAN, kas ainult siis, kui ta on surnud?
Surivoodil, kui ta veel elab, aga on kindel, et ta sureb – see on “vana kooli” arusaam. Tänapäeval omistavad “meistrid” endale seda ülima küpsuse astet juba ka ise. Inimene areneb pidevalt, ta ei saa kunagi olla rohkem “valmis”, kui ta on siit ilmast lahkudes. Tihti on see marketingiargument. Dan number ei näita sageli inimese taset ja arusaamu võ