Dojo Kun’i lahtimõtestamine.
Brad Jones (4. Dan JKA) juhib dojo’t Newmarketis (Ontario, Kanada). Tema vöötestid üks osa on ka kirjalik test. 6. kyu eksam sisaldab õpilase Dojo Kuni (Dojo Etikett – karateka olulisimad käitumisreeglid) selgitust. Marilyn Pontuck alustas treeninguid Brad’i käe all kaks aastat tagasi olles 62 aastane.
Dojo Kun:
Püüdle iseloomu täiuslikkuse poole.
Alles hiljuti oli iseloomu (karakteri) eetika tähtis osa nii Ida kui Lääne kultuuris. Viimastel aastatel on selle eemale tõrjunud isiksuse (käitumuslik) eetika. Isiksuse eetika põhineb väljanägemises, tagajärgede kiirparandustes ja lihtsalt saavutatavates eesmärkides. Näiteks: edukas riietumine, avalik imago – arvamus, kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi. Isiksuse eetika ei nõua sügavaid enesemõistmise otsinguid. Neid on lihtne saavutada, aga nad ei too endaga kaasa kestvat rahuldust ja õnne. Need ei sunni isikut ka arengule. Inimestele, kelle elu põhineb isiksuse eetikal, on omane küsimus: “Kas see on kõik mis siin on?” Surveolukordades ei aita inimest need õpitud vilumused – inimene käitub ikka vastavalt oma iseloomu eetikale.
Vastupidiselt isiksuse eetikale tugineb iseloomu eetika sügavalt sisemistele väärtustele. See arendab isikut ja on kestvam + kindlam. Selle väärtused on raskemini saavutatavad. Iseloomul põhinevad väärtused nõuavad usku võimesse saavutada eesmärgid, pühendumist põhimõtetele ja võitlust ebaõnnega. See sisaldab väärtusi nagu terviklikkus, tagasihoidlikkus, truudus, mõõdukus, julgus ja õiglustunne. Iseloomu eetika väärtused tunduvad olema keerukamad ja raskemad ja kujutavad endast rahuldustpakkuvamat eluteed kui isiksuse eetikal põhinevad väärtused.
Dojo Kun ergutab järgima iseloomu eetikat. Dojo Kun’i väitel põhineb tõeline edu just sellel eetikal. Kui otsid elus tõelist õnne ja püsivat rahuldustunnet, siis püüdle iseloomu täiuslikkuse poole. Ei saa oodata, et saavutame iseloomu täiuslikkuse, saame ainult selle poole püüelda, seda otsida.
- Ole ustav (usaldusväärne),
Kui sa oled teistega seotud läbi iseloomul põhineva eetika, siis oled sa inimene, kellest sõltub midagi ja usaldusväärne. Sa tunned ära teise inimese inimlikkuse ja käitud temaga usaldusväärsetel alustel – oled ustav. Kui teine inimene lähtub elus isiksuse eetikast, võib ta olla segaduses sinu ustavuse pärast, kuid lõpuks õpib ka tema tundma sinu eetika väärtust.
Inimesed arenevad põlvkonnast põlvkonda, õppides oma eelkäijatelt. Tänu võimele teistelt õppida ei pea kõik generatsioonid leiutama distsipliini nagu karate päris algusest peale. Meie õpetajad annavad oma teadmised meile edasi. Seepärast on meie kohustus olla neile ustavad ja usaldada neid. Kui alustame uut “teekonda” nagu näiteks karate, siis oleme kindlad oma usus õnnestumisele ja edule. Kas oleme valmis olema ustavad ja usaldusväärsed iseendile, kui see polegi ju nii lihtne?
- Püüdle, proovi
Isiksusel põhinevad inimesed arvavad, et elu on lihtne. Nad tegelevad asjadega, mis ei nõua suurt vaeva ja pingutust. Aga elu ei ole kerge. Igaüks võib oma eluteel kohata ootamatuid raskusi. Iseloomu eetika õpetab toime tulema elu vähem meeldivate külgedega nagu haigused, puuded, sissetuleku kaotus ja teised takistused. Selline tegevusala nagu karate nõuab vaeva: see ei ole kerge ega lihtne. Sa pead püüdlema – proovima või sa ei ole võimeline arenema.
- Austa teisi
Tundes ära teise inimese inimlikkuse, mõistad sa, et nagu sinagi, üritavad ka nemad käia oma eluteed. Sa mõistad, et sina, nagu ka nemad, teevad vigu ja üritavad paremini hakkama saada. Karate sisendab austust oma õpetajate, treeningpartnerite ja nende vastu kes piltlikult väljendudes “käivad sinust ees – on enne sind”. Sa kummardad dojo’sse tulles tunnustuse ja austuse märgiks nendele, kes on välja arendanud karate traditsioonid ja ka nendele, kes neid jätkavad.
Hoidu vägivaldsest käitumisest
Vägivald on kõik see, mis teeb teisele inimesele kahju ja haiget, olgu selleks siis teravad sõnad või füüsiline rünnak. Me kõik vihastame: see on juba osa inimloomusest. Kuidas selle vihaga aga ümber käia ja sellega hakkama saada, sõltub puhtalt meie eetikast. Isiksuse eetikast lähtuv inimene teeb seda, mis on lihtne ja tegutseb vägivaldselt. Iseloomu eetikast lähtuv inimene, kes on õppinud olema teiste suhtes ustav ja usaldusväärne, ei lähe kergema vastupanu teed, vaid püüdleb hoopis selle poole, et teisi tõeliselt austada. Ta leiab teised moodused, kuidas hakkama saada nii enda kui teiste inimeste tugevate emotsioonidega.
Dojo Kun
Üks mees solvas rongis tahtmatult väga suurt ja väga purjus meest. Seepeale vihane joobnud mees üritas teist lüüa. Mees jooksis mööda rongi teise eest ära, lootuses pääseda sellest olukorrast. Pea jõudsid nad rongis istuva meheni, kes oli väga väike ja väga vana karate meister. Ta nägi, mis oli juhtumas. Ta oleks võinud joobnud mehe jõuga peatada, aga kuna ta teadis, et vägivaldne käitumine on viimane võimalus nende vastu, kes ei ole võimelised parema käitumisega hakkama saama, siis kõnetas ta hoopis seda suurt vihast purjus meest. Ta ütles: ”Kas sa jood sake’t? Mulle meeldib ka sake. Sa tuletad mulle mu poega meelde. Kas sa ei istuks siia ja räägiks minuga?” See suhtumine rabas joodikut väga ja kuna see tundus olevat meeldiv tegevus, istuski ta ja rääkis karate meistriga.
Üsna pea jutustas ta karate meistrile kohutavatest tragöödiatest, mis tal elus ette on tulnud, nii eksitavatest ja nõrgestavatest – mille pärast ta ju jooma hakkaski. Kuna see mees ei üritanudki oma iseloomu täiustada, ega õppinud ka proovima eluraskustele vastu seisma, kuna ta ei olnud usaldav ja ustav oma eluteele – ei püsinud ta ka seega oma eluteel, seega ei olnud ta võimeline raskustega, mida elu tema teele seadis, toime tulema. Aga et karate meister pakkus talle austust, kuigi ta oli joodik ja oli elus läbi kukkunud, siis oli sellel mehel võimalus endast jälle lugu pidama hakata.
See ongi see, mis Dojo Kun tegelikult on.
Tõlge: Shotokan Karate Magazine nr. 62, Veebruar 2000.
Originaali tiitel: The Dojo Kun Explained. Marilyn Pontuck
Tõlkis: Lauri Rootsmaa, 31.08.2003.
Keeleline redaktsioon: Ly Villo