Tahad näha uusi asju – käi vanu tuttavaid radu /Fred Jüssi/
… lõputu kordamine , millele ma vaatan kui väärtuslikule rituaalile, mis lõpptulemusena avab ukse kõrgematele teadmistele. Nii tippsportlane/atleet nagu ka kunstnik, peab õppima armastama tüütu kordamise tüdimust, ja see on ülim tõde. Ma olen praegu tõeliselt õnnelik, pärast 40 aastat tõsist karate harjutamist, seistes peegli ees ja lihtsalt
„kergelt läbi tehes“ Heiani katad. Või kas või tehes üksi Choku zukit 10 minutit, sellesse täielikult süvenedes. Ma käin läbi oma põhinimekirja: tunnen, kuidas käsivars libiseb mööda roideid iga löögi juures ja täheldan rahuldust pakkuvat randmepööret just enne seda hetke, kui käsi saavutab oma maksimaalse ulatuse ehk viimasel hetkel enne lõplikku sirutust, konstateerin liigeste ja kõõluste õiget asetust küünarnuki ümber, tajun järkjärgulist kokkutõmmet, mida võimaldavad sügaval asuvad sisemised sidemed, tunnetan väikest sõrme ja läbinisti kogu rusikat; tunnen õlgade lõdvestumist, kui panen tööle selja trapetslihased (latissimus dorsi); keskendun täielikult ja ka eraldi oma haras asuvale tanden-punktile, mis juhib tehnikat selle algpunktist kuni kujuteldava eesmärgini. Korduste arvu suurenedes „kaevun“ veelgi sügavamale, kuna seal on peidus minu jaoks enam, palju enam kui tundub olevat. Siiski, see võib paista juba nagu kinnisidee, et vaimustuda ka varvaste kergest sirutusest, et hinnata maad ja selle tekstuuri; või tunnetada, kuidas kannad peaaegu märkamatu jõuga toetuvad maha ja seejärel leevendavad oma survet põrandale; või kuidas ergutada suuri istmikulihaseid (gluteus maximus) abistama hara tanden-punkti ja selle keskset valitsevat seisundit; või ette
kujutada sihtmärki ja mis tunne on selle tabamisel. Seejärel keskendun hingamisele: ühel hetkel hingan sisse ja laiendan kõhuõõnt, seejärel hingan välja ja surun naba selgroo poole, kogu aeg ette kujutades energia tulvamist, mis „liigub hingetõmbe turjal“ läbi käe sisemuse otse sihtmärgi poole. Sa kas tüdined sellest, või siis ei suuda ära oodata, et sellele kõigele veelgi rohkem aega leida.
Väljavõte Richard Amose raamatust Chasing Bushido. How I just Learnt to Say Osu. Lk 225, 226.
Tõkinud Alar Põllu, märts 2021. Korrektuur Tiina Tiiman
Tõlge 027