Harjutaja arvab

Arvamused ja muljed trennist

Kui sa ei tea mida teha – tee samm ette

/Bushido/

Käisin esimest korda karate trennis, millega jäin väga rahule. Trennis lendas aeg nii kiiresti, et ei märganudki, kui aeg sai täis. Instruktori kohta saab öelda, et tegemist on asjatundjaga. Temalt on mida õppida. Samuti saab öelda, et treeningukoht on väga korralik, samuti riietusruumid ja dušid. Olen kindel jätkaja!

Jan, september 2009

 

/… kõik oli mõnus ja aeg hästi veedetud.Sel trennil oli vaieldamatult väga suur osa selles, et ma olen õppinud suhtlema. Enesekindlust on meeletult juurde tulnud, varem ma olin üsna häbelik vaikija. Ja selle jaoks oli teie trenn mulle ideaalne. Sai vahepeal omaette harjutada ja siis paarilisega,mis aitas asjast aru saada ilma takerdumata enese lollina tundmisse ja tola mängimisse, mida paariline vahel tekitada võib.

Veel väga häid asju:
Õppimisprotsess – et algajatega ka eraldi tegeleti, baas selgeks tehti. Praegu vaatan, kuidas shoto— selle aasta algajad püüavad teha katat teiste järgi ja nii asendid kui lihtsaimadki löögid-blokid on neile veel täiesti lahti seletamata. Mulle sobis teie järjekord rohkem.

Katade õppimine jupikaupa ja rakenduse paarilisega läbi proovimisega. Seda esialgu veel pole ma shotokais näinud. Aga see on väga oluline, niisama koreograafia ei jäta lihasmälusse eriti paljut kasulikku.
Ei tea kas sellest jutust kasu /…/, aga minupoolest loomulikult võivad seda ka muud asjaosalised lugeda. Head!

Anna (endine harjutaja), september 2009

 

Laager ja trenn olid enam kui suurepärane ja pakkusid täielikult pinget ja miks ei oleks pidanudki, kui meie klubis on kõik, mida vaja … karismaatiline ja kompetentne instruktor, kaunid naised ja viimase peal seltskond… J

Marko, mai 2010

 

Laagri programmis on minu arvates väga oluline vaimse ja füüsilise tasakaal. Aga seda mõtet võib ju laiendada, ehk treeningute ja video vaatamise või kata-kumite vaheline tasakaal. Ühesõnaga vaheldus, mis väsitab veidi vähem. Minu arvates oli kevadlaagris see tasakaal hästi paigas.

Olen mõelnud sellele (ka möödunud kevadlaagris!), et meie trennid on üldjuhul väga sobiva tempoga. Mulle meeldivad pigem rahulikumad ja pikemad trenni alguse nö soojendused (vanuselised iseärasused J, väga vähe painduvad jalad vajavad eriti läbipainutamist-soojendamist) ja teatud asjade põhjalikum rahulik harjutamine (jõuab kaasa mõelda!). Seepärast meeldiski kõige enam kevadlaagris teatud harjutuste tegemine, mille läbiproovimiseks oli piisavalt aega ja tempo paras. Algaja põhiviga on ju hirmus kärsitus ja harjutuste tähtsa näoga kiire ja tehniliselt valesti läbitegemine J.

See võib kõlada küll veidi üleolevalt, kuid üldjuhul ei meeldi mulle või maitsega margariin, kivikatuse-profiiliga plekk-katus, puitparketti meenutav laminaat-parkett jne. Ühesõnaga asjad, mis on asendajaks aastasadu (tuhandeid) kasutuses olnutele (insenerlik küsimus: odavam?, töökindlam?, moodsam, … aga kas ka parem?). Minu arvates on karatega sama lugu – tunnen ennast tõesti raulolevana ja õnnelikuna, kui mõtlen paljude teiste spordialade osas kasvõi sellele, missuguseid lihasgruppe need alad arendavad, missuguses vanuses saab selle alaga tegeleda, kas areneda saab nii füüsiliselt kui vaimselt (peale keerukamate liikumiste meeldejätmiseja kaasamõtlemise kasvõi väike asi aju treenimiseks – sensei ettenäidatavate harjutuste järgi tegemine peegelpildis J).

Seltskonnast. Eranditult kõigis laagrites, millest olen osa võtnud, olen end tabanud mõttelt, et Tallinna 32. Keskkooli aulas asub maailma üks kiiremaid kellasid J. Sõbralik ja alati toetav seltskond, märksõnadeks abivalmidus ja mõistvus.

Kokkuvõttes püüaks ühte pikka lausesse võtta kokku selle, mis iseloomustas nii möödunud nädalavahetuse kevadlaagrit ning mida võiks kõigi meie trennide kohta öelda: tore on tegeleda sõbralikus, abivalmis ja lõbusas seltskonnas hobiga, mis sind nii vaimselt kui füüsiliselt tugevamaks teeb ja milles jätkub õppimist-arenemist kuni selle elu lõpuni. Ja jääb väga-väga palju ülegi.

Tänud senseile ja laagrikaaslastele! Oss!

Lauri, mai 2010

 

Ütleme nii, et laager oli kuum. Sõna otseses mõttes. Sain palju kogemusi ja mõistan aina rohkem, et on ikka palju ja palju õppida. Aga selleks ma ju trennis käingi. Hea meel on muidugi õppida pädeva instruktori käe all, kes detailselt põhjendab asendite ja liigutuste funktsioone. Tänan veel kord kvaliteetsete treeningute eest.

Jan, mai 2010

 

/….Ja olimegi me meie dojos, esimesed nagu alati…./ Tasapisi saabus kogu me karate pere, mõned jutud ja trenn võis alata.

Mis siin rääkida, trennid olid suurepärased ja Sensei samuti. Higi voolas ämbritega, isegi peale puusaringe, seminarid olid tasemel… ja õhtu oli käes nagu niuhti. Koolist väljudes enam nii väga kekselda ei jõudnud… Järgmine päev kulges enam vähem samuti, ainult kergelt närvilisemas õhkonnas, ikkagi vööeksami päev. Trenn jälle suurepärane ja sai see eksam ka lõpuks läbi. Ja oh neid rõõmsaid nägusid mis sisenesid viimast seminari kuulama….

Tänud Alarile suurepärase laagri eest! Ja õnneks jäid nädalavahetusel nii mõnedki õlled joomata!

Üllar, mai 2010

 

Muljetest: mulle ja nagu aru sain ka teistele meeldis väga osa, kus avati katade rakendusi. Muidu on nii, et eriti algajale tundub see kata kuidagi “naljakas vehkimine”, AGA kui selgub mida ja kuidas nö. tegelikus elus selle kata liigutusega pihta hakatakse, tekkis nägudele äratundmisrõõm ja selline nagu ahhhaaa ilme – sõnaga see tühi(!?) liigutus sai sisu. Kirjeldan seda just nii nagu ilma igasuguse taustata algaja asja näha võiks. Siin ilmselt tuleb ka mängu seesama vahe mis ilmneb nö. täiskontaktse stiili ja “steriilse karate” (nagu kunagi ütlesid) vahel – ehk ühel juhul saad paugu kirja ja käed jalad saavad vahetult aru, mis tehti, teisel juhul pead kahe kõrva vahel läbi töötama mis üks või teine liigutus tähendab ja kuidas teda kasutada. Selline maakeelne nägemus:) Mulle meeldis.

  1. Usun, et ka edaspidi oleks väga hea “müügiartikkel” just nimelt näidata videodelt, kuidas tegelikus elus üht või teist asja kasutatud on, kasvõi seda, kuidas teda erinevates maades mugandatud ja nö. tänavale sobitatud on. Ma saan aru ,et siin on juba tegemist sellega, et kas me siis ikka räägime Jaapani karatest või millestki muust, aga lihtsalt see oleks üks võimalik viis kogu seda lugu inimesele lähemale ja käegakatsutavamaks teha. Sellised mõtted tekkisid:)

Indrek, mai 2010

 

Tere

Tagasisideks ütlen seda, et mulle laager väga meeldis. Kui mul ka varem oli küsimus, et miks sellist “kata” vehkimist vaja on, siis enam mul sellist küsimust ei ole. Kata tegemine ja selle rakenduse katsetamine olid väga õpetlikud (tekkis seos tehnika ja rakenduse vahel). Kummalisel kombel tulevad liigutused ikkagi paremini välja, kui õhu asemel on vastas teine inimene.

Kuigi Te kunagi mainisite, et teaduslik areng ei ole maailmale midagi kasulikku andnud, siis Teie kata erinevate rakendusviiside käsitlus ja esitus oli väga põhjalik – peaaegu, et teaduslik :).

Üldiselt mulle meeldivad Teie teemasse puutuvad selgitused, kuidas ja miks mingi tehnika alguse sai ja arenes. Selles mõttes võib veelgi rohkem selgitada, miks mingi löök on just selline ja mitte teistsugune (et millise sõrmega kuhu turvise pilusse kunagi löödi). Ka karatega seotud filosoofilised ning religioossed teemad on huvitavad.

Martin Sillaots, mai 2010

Pean ametiasjade ajamiseks aastaks, võib-olla paariks Tartusse elama asuma. Seetõttu pean kahjuks loobuma ka TTÜ SKK trennidest osavõtust. Trennid olid väga head, seltskond suurepärane. Loodan Tartust leida sarnast tegevust.

Tuleb siiski meeles pidada, et peale TTÜ SKK treeninguid Eesti parima karate instruktori käe all on trenni läbiviija latt erakordselt kõrgel 😉

Liisi, November 2009

Üks elu – ela KOHE

Translate »